Alates sellest nädalast saavad kollektiivid end kirja panna 2023. aastal toimuvale noorte laulu- ja tantsupeole.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo «Püha on maa» juhtmõtet ning visuaalset identiteeti tutvustatakse kollektiivijuhtidele põhjalikumalt Terepäevadel, mis toimuvad septembrikuu jooksul erinevais paigus üle Eesti.

Noortepeo loovjuhtide selgitusel on «püha» selline sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Teekonnal laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo poole õpitakse üheskoos rohkem märkama ja hoidma igas argipäevas seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa.

Registreerumise esimene voor lõpeb 30. septembril. Registreerimiseks on vajalik täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris. Kes soovivad, saavad oma kollektiivi noortepeole kirja panna veel ka teises registreerumisvoorus, mis toimub 3.-31. jaanuarini 2022 aastal.

Noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autoriks ning ühtlasi ka peo peakunstnikuks on Mart Anderson, kelle töö osutus valituks koostöös Eesti Disainikeskusega läbi viidud konkursil. Korraldajate sõnul on Andersoni loodud kujunduskeele keskseks elemendiks originaalne, hoogne ja kaasaegne tüpograafia. Lisaks originaalšriftile koosneb visuaalne identiteet veel tunnuskujunditest, taustamustrist ja värvipaletist.

«2021. aasta on olnud XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate jaoks üsna keeruline. Oleksime pidanud informatiivseid Terepäevi korraldama juba tänavu kevadel ja koorid ning tantsurühmad peaksid juba tänase seisuga harjutama. Pidu ise peaks toimuma ju järgmisel suvel! Kuid pandeemia möllas ning Lätist tuli uudis, et seal on arutatud noorte laulu- ja tantsupeo edasilükkamist või sootuks ära jätmist,» sõnas Sten Weidebaum.

«Tegime juhtide seas küsitluse ning tõdesime, et meil on otsustamiseks lisaaega vaja. Kui pandeemia võtab tuurid üles ja kollektiivid koguneda ei saa, siis mõjude leevendamiseks võtsime otsustamiseks ühe aasta lisaks. See tähendab seda, et ettevalmistusprotsess on veidi erakordne ja pikem. Tean, et orkestrid on repertuaari võtnud lugusid, mille harjutamine võtabki rohkem aega,» sõnas teabejuht.

Weidebaum lisas, et pidu toob kaasa endaga teatavaid muudatusi, kõigest lähemalt räägitakse üle Eesti toimuvatel Terepäevadel. «Eks me oleme pidanud kõik siin viimase paari hooajaga kohanduma. Meil on nüüd olukord selline, et XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2023. aastal ja sellest tulenevalt järgmine üldlaulu- ja tantsupidu toimub 2025. aastal. Algavad ka kollektiivijuhtidele juba tuttavad üle-eestilised Terepäevad, mis toimusid meil esimest korda 2017. aastal. Ütlesime juba toona peale peo välja kuulutamist kõikidele maakondadele «Tere!» ja tundub, et seda on ka tänavu väga vaja,» sõnas ta.

«Hetkel olemegi tiirul, oleme käinud juba Raplas ning Haapsalus, nüüd läheme Ida- ja Lääne-Virumaale, Tartusse ja sealt siis vastavalt edasi. Kohtume kollektiivide juhtide ning kontaktisikutega. Meil on kaasas laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin. Avame repertuaari ja räägime olulistest teemadest. Kõik kollektiivide juhid peaksid teadma, kuhu nad teel on ja millega nad arvestama peaksid. Räägime muidugi ka peo teekonnast - millal on eelproovid, millised liigid on oodatud ja nii edasi. Kui kellegil pole võimalik tervislikel või ajalistel põhjustel meie koosolekutele tulla, siis on võimalik 24. septembril kohtuda ka Zoom keskkonnas,» sõnas sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum raadio Elmar hommikuprogrammis.

Kuula kogu intervjuud: