Seekordne reis viis Tuuli ja tema pere Jaapanisse, kuid siiski jäid paljud kohad veel avastamata. „Tegemist on väga suure maaga ja tavaliselt jõuavad turistid vaid Tokyosse ja Kyotosse. Meie võtsime eesmärgiks Jaapani ikkagi otsast lõpuni läbi käia, kuid palju jäi veel puutumata kohti, seega oleks tahtnud minna veel kauemale, veel pikemaks ja veel sügavamale,“ jagab Roosma reisijärgseid muljeid. Siiski täideti plaan kohtuda põlisrahva ainudega ning käidi vaatamas ämblikuvõitlust.

Jaapan suutis Tuulit üllatada ka oma toidukultuuri poolest: „Mina sõin esimest korda elus varblast, mitte et ma seda teist korda enam süüa sooviksin. Väga paljudes riikides on vaala püüdmine ja söömine keelatud, Jaapanis mitte, ja ma maitsesin ka vaala, aga toit, mis maitses väga vastikult ja kummaliselt, oli merisiilik.“ Roosma mõlgutab ka juba uue reisisihtkoha mõtteid: „Minul on plaanid olemas, pojad väga ei taha veel selle mõttega kaasa tulla, aga ma tahan minna külmale maale, Alaskasse või Gröönimaale.“

Seda, ilma missuguse Jaapani vidinata Tuuli pere enam elada ei saakski, saad teada siit: