Marika Luik selgitas raadio Elmar hommikuprogrammis, mis asi on kergliikur. «Kes veel ei tea, siis eelmise aasta algusest on Eestis ametlikult uus sõiduk. Ülemnimetus on kergliikur, kuid enamasti tunneme seda ikkagi elektritõukerattana,» sõnas Luik.

«Oleme näinud tänaval ka elektrilisi rulasid ja monorattaid, kuid kõige põhilisem mass kergliikurite näol on elektrilised tõukerattad. Igasuguste uue reeglite ja sõidukite lisandumine meie liikluspilti toob endaga mõistagi kaasa mitme aasta pikkuse üleminekuperioodi. Kergliikuritega pole tänaseni harjunud ei autojuhid ega ka jalakäijad,» märkis ekspert.

Luik lisas, et konfliktolukordade tekkimine on liikluses hetkel igapäevane nähtus. «Seetõttu olemegi transpordiameti poole pealt suunanud fookuse eelkõige elektritõukeratta juhile, tema teadmistele ja teavitamisele. Ei ole nii, et võtad rendid elektritõukeratta, tuul lehvib kohe juustes ja ühtegi reeglit järgima ei pea. Teistega peab arvestama. Eks tunnistan, et meie liikluskeskond vajab veel ka kõvasti arendamist, et linna tingimustes turvaliselt sõita,» sõnas ta.

Transpordiameti töötaja jagas selgitusi, mida teha esimeste sammudena, kui asud elektritõukerattaga liiklema. «Teadmisi võiks omandada juba enne seda, kui ratta rendid või ostad. Ohutuse poole pealt soovitame igal juhul kiivrit kanda. Juhtunud on väga tõsiseid õnnetusi. Elektritõukeratas tundub kuidagi väga turvaline liiklusvahend. Arvatakse, et püstine sõidustiil tähendab seda, et ohu korral maandud jalgadele. Nii see kahjuks pole,» lisas ta.

«Kui sa oled reeglid selgeks teinud, siis on oluline katsetada sõidukit - tee ka see endale selgeks. Enne sõitma asumist kontrolli, kas tuled põlevad ning helkurid kenasti küljes. Oluline on kontrollida ka pidureid! Väga palju õnnetusi ja kukkumisi toimub pigem esimestel sõitudel. See viitab inimeste oskamatusele ja vähesele kogemusele elektritõukeratast juhtida,» rääkis ta.

Luik pani elektritõukerataste kasutajatele südamele, et ohutus on oluline ennekõike. «Mõtle rahulikult ka marsruudid läbi, kuidas liikuma hakkad. Ei tee paha, kui enne tänavale minekut katsetad sõitmist ka kinnisel alal. Ja veel kord: igal juhul kasuta kiivrit. Alla 16-aastasele lastele on kiiver kohustuslik Eestis, täiskasvanutele me soovitame seda samuti kasutada. Õnnetuid õnnetusi juhtub meil liiga palju,» lisas ta.

«Politsei- ja Piirivalveamet korraldab elektritõukeratturitele ka kiirus- ning puhumiskontrolle. Väga suur probleem on just õhtustel tundidel. Enamasti just meesterahvastega, kes armastavad napsuse peaga elektritõukerattaga sõitma minna. Kiiruseületamisi on mõõdetud ja seda tehakse ka edaspidi, samuti puhumist. Lastel kontrollitakse kindlasti kiivrikohustust,» rääkis Luik.

Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib ka seda, mil moel elektritõukeratturid sõiduteed ületavad. «Elektritõukerattaga võib sõites sõiduteed ületada, kuid seda peab tegema jalakäija kiirusel, umbes 5 km/h - sellisel kiirusel on väga raske üldse tasakaalu säilitada. Mõistlikum on tulla rattalt maha,» sõnas ta.

«Mis veel oluline, elektritõukerattur ei tohi jalakäija läheduses temast kiiremini liikuda! Juht peab jalakäija turvalisuse tagama. Liiklusseaduses on selline lõige sees, et iga liikleja peab olema viisakas ja käituma liikluses nii, et ta iseennast ja teisi ohtu ei seaks. Väga suur osa on kiiruse valikul. Kui me oleme kitsastes oludes, siis kiiruse vähendamine on esimene asi ja juhina peab elektritõukerattur vajadusel ka peatuma. Ohuolukorra puhul tuleb kasutada kindlasti elektritõukeratta signaalkella,» sõnas Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kuula intervjuud SIIN: