Rain Vosman toob välja, et ainuüksi selle aasta jooksul on inimestele erinevate pettustega kahju tehtud peaaegu 21 miljoni euro ulatuses. See on kelmidel õnnestunud erinevaid taktikaid ja skeeme kasutades: „Nad kasutavad ära meie igapäevast tavaelu ja seda läbi teenuste, mida me tarbime ja nii ongi neil lihtne kätte saada meie raha, kui me ei oska ära tunda, et teisel pool on kelm.“

Ära jaga oma PIN-koode!

Kõige levinumad petuskeemid on just telefonikõnede kaudu, kus kelmid paluvad ühel hetkel oma PIN-koode jagada või need ise telefoni sisestada. Vosman paneb inimestele südamele, et riigiasutused ega pangad ei küsi kunagi läbi telefoni inimese PIN-koode ning see peaks olema esimene häirekell, mis viitab, et kõne on petturilt. Sellisel puhul tuleb kõne koheselt lõpetada ning PIN-koode kuskile sisestada ei tohi.

Ära ava kahtlaseid linke!

Petturid kasutavad inimesi ära ka meili- või sõnumiteel, kus saadetakse kahtlase sisuga kirju või linke. Reegel on see, et kahtlaseid linke avada ei tohiks, veel vähem avanenud lingi kaudu oma andmeid jagada. Nii võivad kelmid ligipääsu saada teie pangakontodele, selle rahast tühjaks teha ning halvimal juhul võtta teie kontole peale kiirlaenud. Ühtegi võõrast linki ega kirja ei maksa avada.

Ole skeptiline kõnede suhtes, kus teavitatakse lähedase õnnetusse sattumisest!

Viimase aja levinuim taktika seisneb telefonikõnes, kus teavitatakse inimesele, et tema lähedane inimene on õnnetusse saatunud ning tema aitamiseks on esmalt vaja tasuda suurem summa raha. Rain Vosman rõhutab, et sellistel puhkudel tasub meeles hodia, et ei politsei ega kiirabi ei küsi kunagi raha, inimesi aidatakse. Kohe, kui jutt läheb raha peale, siis tasub kõne lõpetada, teavitada politseid juhtunust ning ühendust võtta oma lähedasega, et kindlaks teha, kas temaga on kõik korras.

Seda, missuguseid skeeme kelmid veel kasutavad ning kuidas petukõne ära tunda, kuula siit: