Kuigi Pärnust pärit Oskar Seeman töötab ja õpib täna laias ilmas, peab ta end siiski põliseks pärnakaks. «Seda kohe päris kindlalt...ja nii loodetavasti ka lõpuni välja. Ma identifitseerin end pärnakaks. Kus iganes ma ka parasjagu ei viibi, mu kodu ja sünnilinn on ikka seal. Kõik võimalik vaba aeg, mis mulle kiirel ajal kätte juhtub, püüan Pärnus veeta,» sõnas noormees, kes oma töö tõttu veedab täna palju aega hoopis Tartus, lüües kaasa teater «Vanemuine» töödes ja tegemistes.

Oskar Seeman on näitleja Sepo Seemani poeg ja vastavalt isa eeskujule, rikastab ka tema täna Eesti näitekunsti maastikku. «Pean tunnistama, et mu isa nimi on mulle avanud nii mõnegi ukse. Püüan endale meelde tuletada, et näitlejaanne pole midagi seesugust, mida kõigile kaasa antud. Samas, isegi kui mingi uks tundub olevat lausa pärani lahti, hindan seda loomulikult väga kõrgelt,» lisas ta.

Noormees avaldas, et varasemalt tundis ta arvestatavat närvipinget, kui isa Sepo saalist mõnda tema lavatükki jälgis. Aastatega on see pinge veidi taandunud. «Isa on oma staaži tõttu ju väga kogenud teatrivaatleja. Ta näeb kõik kompenseerimise ja petmise kohad selgelt ära. Ta on siiani püüdnud kõik mu tööd ära vaadata ja tema tagasiside on olnud kõige abistavam ja ausam. Alguses valdas mind tema saalis viibimise ajal hirm ja närvipinge, tänaseks on see kadunud. Nüüd ütlen, et pigem on hea tunne, kui isa saalis on,» lisas Seeman.

«Soov näitlejaks saada on saatnud mind juba varasest lapsepõlvest. Isa hoidis nendel teemadel pigem distantsi ja teda ma otseseks mõjutajaks ei peagi. Tajusin ise üsna varakult, et see amet lihtsalt meeldib mulle. Minu sees on päris suur kogus tähelepanuvajadust ja edevust - kuhugi peab ju selle elu jooksul kanaldama. Tajusin, et see näitleja suund on see, mille pean läbi käima. Tahan ise veenduda selles, kas siis see tee on mulle õige või mitte,» sõnas ta.

Seeman lisas, et lisaks näitlejaametile on teda paelunud ka kokandus. «Olen selline kokk, et iseendale mulle süüa teha ei meeldi. Kui olen üksi, siis valikus on pigem külmutatud pelmeen või pitsa. Kuid teistele söögi valmistamine pakub lausa suurt rõõmu - sellisel juhul käivituvad minus katsetamisvajadused! Mulle meeldib toiduga improviseerida. Pigem jooksen seiklustele vastu kui nende eest ära,» muigas noor näitleja.

Veebruari teises pooles jõuab teleekraanidele uus seriaal «Armastus», kus ka Oskar Seemanil oma väärt roll kanda. «Seriaali stsenarist on Henrik Normann. Algselt pidin mängima seal kõrvalist osa. Korraga avanes suurem roll, mis sobis mulle hästi...ja nii see trall ning seiklus seal lahti läkski. Kogu projekti oli mulle kahtlemata vägev kogemus. Varasemalt polegi ühtegi teist seriaali- ega filmikogemust saanud,» sõnas ta.

«Tegelikult tunnen end võrdselt ebamugavalt nii lava- kui ka filmirollis. Püüdes olla mitte nii enesekriitiline, leian siiski, et teatrilava pakub töönaudingut veidikene rohkem - seal on võimalik ka kiiremini areneda. Lisaks sellele, ka tagasiside on teatrisaalis oluliselt vahetum. Kui laval mõni etendus ei lähe nii hästi kui planeeritud, siis tean, et järgmisel korral saan paremini teha. Filmikaamera puhul sellist võimalust pole. Set ja valgus muudetakse nii ruttu ja tuleb lihtsalt loota, et äkki montaažis saab asja parandada,» muigas mees.

Seeman leiab, et näitleja töö juures pole tema jaoks mitte ainsatki negatiivset külge. «Kõik on positiivne! Samas tajun, et ilmselt pole ma oma tohutult lühikese karjääri jooksul mitte ühegi negatiivse poolega kokku puutunud. Siinkohal tunnistan ka, et mind painab teatav ebakindlus, mis mingitel hetkedel võib mu tööd ja loomingut piirata. Kuid tegelen selle teemaga ja tahan sellest üle saada. Looming on mänguline ja inspireeriv. Ja just see võimaldab meie sees oleval lapsel ellu jääda. See töö on nii harva üksluine,» rääkis ta.

Kokandushuviline Oskar Seeman jagas põneva nõuande, kuidas valmistada imemaitsvaid pelmeene. Kuula intervjuud ja pane nipp kõrva taha.

Täispika intervjuu leiad SIIT: