17.03.-21.03.2025 Kait Kall

Kas Eesti muusika inspireerib huumorit looma või vastupidi? Kas mõni lugu on lausa nii koomiline, et sellest peaks sketši tegema?

Kindlasti inspireerib. Eriti, kui on vaja mingile konkreetsele asjale taustamuusikat, siis otsid, midagi, mis haakuks sellega veidral kombel. Näiteks Mart Võrklaeva röstis pakkusin välja, et Jaak Joala "Unustuste jõel" refrään sobiks taustaks, kui Mart siseneb. Seal kõlavad sõnad....ka unustuste jõel on kallas kahel pool ja taustaks oli pilt, kus Mart keskel ja Kaja ja Siim Kallas tema kõrval. Üks laul muidugi, mis alati kummitab, on Armin "Kumba" või Härra Kuu "Bailando" , kuulake ja otsige internetist, see lüürika seal kohe paneb mõtlema.

Millise hullumeelse raadiomängu sa välja mõtleksid, kui reegleid poleks?

Ei tea, tundub keeruline mõelda midagi hullumeelset, siis pandaks ka raadiojaam kinni. Vaatasin ja uurisin, et ka maailmas pole midagi väga ekstreemset välja mõeldud.

Kas on mõni kuulus Eesti laul, mille sõnu oled täiesti valesti aru saanud?

Paraku ei tule ette. Isegi, kui mingi sõna veidralt hääldatud, siis aju paneb ikka loogiliselt lause tervikuks kuidagi. Igav vastus, aga mis teha.

Kui saaksid üheks päevaks mõne Eesti artistiga elu ära vahetada, siis kelle valiksid ja miks?

Oh, ei teagi. Äkki Anne Veski. Vaataks, mis tal kodus on, kas toit või mingi seerum, et saaks teada isa ka igavese nooruse saladuse.

Kui peaksid ühe päeva jooksul ainult ühe laulu sõnadega rääkima, siis millise loo valiksid?

Valiksin Olav Ehala "Vitsalaulu" Nukitsamehest.

03.03.-07.03.2025 Tõnis Sarap

Mida raadiotöö võiks sulle anda, mida televisioon ei suuda pakkuda?

Esiteks kindlasti teistmoodi kogemuse - võtame kasvõi näite, et ma ei pea ette panema lipsu ja enne eetrit grimmist läbi minema. Mind muidugi paelub ammusest ajast mõte, et võin ka hommikumantlis kohale minna, ainult kolleegidel oleks naljakas, sest raadiokuulajad ei saagi seda teadma. Kuna olen nädal aega hommikuprogrammi juht, siis pean ka teistmoodi unegraafiku leiutama. Hetkel on see suhteliselt olematu. See, et "Reporter" on kell 19.00 ei tähenda muidugi seda, et tööle lähen 18.00, aga enne 11 ma reeglina ei tõuse. Tol nädalal on aga kell 11.00 kõik läbi ja töö tehtud. See saab olema keeruline ja kindlasti tähendab ka teatud mõttes elukorralduse muutust. Kõige rohkem loodan, et mulle hakkab see varajane tõus meeldima.

Kumb on keerulisem – hommikul vara nalja teha või tõsist juttu rääkida?

Ma ei ole hommikuinimene. Mulle meeldiks kui üldse ei peaks midagi hommikul tegema, aga kui juba, siis ikka mõnuga. Nalja peab saama, muidu mina ei mängi. Hea nali saab olema kindlasti nende hommikute parim äratuskell.

Milline on olnud su senise elu kõige meeldejäävam raadiohetk kuulajana?

Alles hiljuti oli üks tore raadiokuulamine, kui sõitsin autoga Võrru, kuulasin Elmarit ja ühtäkki saatejuht Andrea Muru kasutas väljendit "silmaotsaga" ehk siis "Ehk oled seda multikat näinud silmaotsaga". See oli minu jaoks nii ootamatu ja naljakas väljend, et jätsin auto seisma, kirjutasin siis Andreale, et see tegi hommiku palju paremaks. Edasi sõites kuulen, kuidas saatejuhid hakkavad naerma ja Henri Laumets tunnistab üles, et milles nali oli. Henri siis ütles ka, et üks raadiokuulaja Tõnis vaimustus väljendist ja ka neile meeldis see väljend. Siis tundsin küll, kuidas raadio saatejuhid ei suhtle ainult minuga kui autojuhiga, vaid ka mina saan nendega suhelda. Tekkis selline eriline hetk Võrru sõites.

Kuidas tulla toime ootamatute olukordadega otse-eetris? Kas sul on juhtunud midagi piinlikku või naljakat?

See ei oleks otse-eeter kui midagi toredat või piinliku ei juhtuks. Kasvõi eelmise teema juurde tagasi tulles, et tekib selline veider ja meeldejääv väljend. Mul endal on eetris ikka juhtunud üht-teist. Meenub see, kuidas ütlesin "ülikoolilinna" kohta "ülikonnalinn". Ükskord kui olin teinud sissejuhatuse videoloosse ära ja lugu oli peale läinud, unustas helimees lükata minu mikri välja. Lugu oli kusagil 5 minutit pikk ja mõtlesin, et väga hea, ma jõuan helistada juuksurile, et aeg panna kirja. Loomulikult samal ajal kui videolugu eesti lauljatest käis, oli ka mõned sekundid kuulda, kuidas minu hääl ütleb "Tere, Tõnis siin. Mis aegu sul pakkuda on" jms. Õnneks oli videoloo heli nii tugev, et minu kõne väga selgelt polnud kuulda, aga meeldejääv sellegipoolest. Usun, et selliseid hetki tuleb võtta huumoriga - Mis juhtub otse-eetris, see jääb otse-eetrisse!

Kas Eesti raadiomaastikul on midagi puudu? Mida tahaksid ise teha, kui piiranguid ei oleks?

Ma ei usu, et midagi puudu oleks. Vähe sellest, meil on nii palju erinevaid raadiokanaleid, kus kõik teevad veidi erinevalt täiustades Eesti raadiomaastiku. Ma olen ise huvitatud faktidest, mis laiendavad silmaringi, panevad mõtlema ja vaimustavad. Tahaksin näiteks Kuku raadiole iga päev 2-4 minutilise põneva fakti tuua, et arendada enda ja kuulajate silmaringi veelgi. Ma olen isegi saatenimele mõelnud - "Kuku pikali".