Viimase seitsme aasta jooksul on ta väga pühendunult tegelenud muusikaga, väsides pöördub aga automaatselt lapsepõlvest tuttava tegevuse juurde: «Esimene asi, mida ma akude laadimiseks teen, on see, et hakkan lihtsalt jalgsi liikuma». See ei tähenda trenni, vaid kerge füüsiline aktiivsus kasvõi linnaruumis aitab loomeinimesel mõtteid puhastada ning teeb ruumi uutele ja värsketele ideedele. Ka raamatute lugemist peab Liis Lemsalu oluliseks rituaaliks, mis algab raamatupoes selle kõige õigema teose valimisest ning mille juurde kuulub uue raamatu lõhn ja lehtede keeramine. Selleks kõigeks on muidugi vaja õiget aega ja hetke. Hea energiaga täidab teda ka publik: «Leian ennast tihti keset kontserti mõtlemas, kui tänulik ma olen, et need inimesed on just mind kuulama tulnud.»

Artistina ei ole talle võõrad ka kohtumised kõige ootamatumates kohtades ja oludes. Näiteks hiljuti jäi Liis Lemsalu ühes ehituskaupluses pikemalt midagi silmitsema, kui tema juurde juurde astus järsku vanem naisterahvas. «Ta sai väga hästi aru, et see olen mina,» kirjeldas lauljanna juhtumit, mis teda tõsiselt šokeeris. Edasi võttis olukord ootamatu pöörde, sest proua hakkas kogu südamest Lemsalut taevani kiitma. «Mul läks pilt peaaegu taskusse, sest ei oodanud üldse, et sellises kohas keegi nii avalikult oma poolehoidu üles võiks näidada!» hindab noor naine, et ta ei oska ikka veel komplimente hästi vastu võtta, kuigi on selles juba palju paremaks muutunud.

Kuula tervet saadet siit ja saa teada, millist muusikastiili Liis Lemsalu kunagi oma lemmikute hulka ei lisa: