Kristel Aaslaid tegi juttu, mis tundega ta tänavu märtsikuud tervitas. «Tunnen, et hetkel on kulgemine...kogu selle maailmas toimuva tormi kõrval. Meie ümber juhtuv on mingis mõttes ülevoolav ja seda on keeruline endal hoomata. Otsustasin enda sees, et tegelen siis sellega, millega saan...ehk sedapuhku iseendaga,» sõnas ta.

Aaslaid võtab aega, et tegeleda enesearendamisega, seda enam, et vaba aega on üksjagu ohtralt käes. «Püüan leida viise, kuidas seda kõike edukalt teha. Eesmärk on see, et kui ma lõpuks kuhugi välja jõuan, siis olen endast kõige parem variant. Olgem ausad, meelelahutajatel on viimase paari aasta jooksul väga palju aega üle jäänud. Seega, kogu see aasta algus on möödunud ennast arendavas valguses,» tunnistas ta.

«See võib tunduda isekas, et miks nüüd siis sellisel ajal siis iseendaga tegeleda. Kuid toon ühe näite. Ka lennukis öeldakse ju, et hädaolukorras pane mask kõigepealt ette endale ja siis alles oma kaasreisijale. Praeguses maailmapildis, me peame olema ise balansis ja tugevad, alles siis saame aidata teisi. See on paratamatu, nii need asjad käivad. See on koht, kus isekus on okei. Kuidas ma saan olla kellelegi kasulik, kui olen täiesti endast väljas? See on minu elus juhtiv mõte hetkel,» kõneles ta.

Aaslaid oli hiljuti seotud Kanal 2 teleprojektiga «Kolm naist karavanis», kus ta seikles mööda kaunist Islandit koos Eeva Esse ning Carola Madisega. «Eestlasele on ikka mäed lummavad. Naersime kohalikega seal, et küll neil on Islandil ikka võimsad mäestikud ja tegelikult meil Eestis on samuti üks mägi...Munamägi - lausa 318 meetrit täies hiilguses! Ka meri mõjus mulle võimsalt! Ma tunnen üldse end mägede ja mere taustal palju väiksemana. Ma leian, et inimesena on hea nii tunda. See andis mulle võimaluste tunde, nii palju on veel vallutamata ja tegemata,» märkis ta.

«Kogu see Islandi reis oli mulle kogemusena hea katalüsaator, sain järgmise käigu sisse panna. Ma leian, et kõik peaksid korra seal ära käima. Kui vähegi saan, tahaksin sinna väga tagasi minna. Reisiseltskond oli ääretult vahva ja ma juba huviga ootan meie järgmist seiklust,» avaldas Aaslaid.

Aaslaid pole eneseotsingute teel ka muusikast kaugele jäänud. Ta on endiselt Gram-Of-Fun'i liige ning kollektiiv kavatseb juba aprillikuus uue singli avaldada. «Gram-Of-Fun'il läheb täna hästi! Meie uus lugu saab olema nostalgilise varjundiga. Räägime ajast, mil autodes olid tuhatoosid, tubades olid maas autoteedega vaibad ning mängisime «Linnade põletamist». Lugu kirjutades panime end tagasivaatavasse olukorda ning tuletasime meelde limonaadi täis suvesid,» muigas ta.

«Rääkides veel Gram-Of-Fun'i loomingust. Üks uus lugu sai valmis, kuid köögis on meil veel mitu potti tulel. Loodetavasti jõuab asi varsti ka õhtusöögini. Teeme täiega tööd ja proovime teha seda, mida kõige paremini oskame. Tuleb tunnistada, et üsna suure osa ajast pühendan täna muusikale. Kui varem küsiti minult, et kas olen rohkem näitleja või laulja, siis nüüd saan öelda, et muusika on mu võtnud elu täielikult üle. See kõik on juhtunud kuidagi nii loomulikult,» sõnas Aaslaid.

Aaslaid tunnistas, et bändiellu panustades tunneb ta end 100% kohal ja motiveerituna. «Tunnen, et tahan sellest valdkonnast rohkem teada. Arvan, et olen alustav muusik. Tegelikult pole kunagi hilja, pole paremat aega kui täna. Olen tänutundega selline laps, kes kõigest veel aru ei saa, kuid hea meelega õpib. Mu bändikaaslased on täiega sellised inimesed, kellelt kõike õppida,» lisas ta tunnustavalt.

Rääkisime ka elu nurgakividest. Mis on need asjad, tegevused või inimesed, mis aitavad elu kõige paremini tasakaalus hoida? «Mul on kodus elukaaslane, kes suudab ka kõige tumedamal hetkel teha midagi sellist, mis ajab naerma. Ta on nagu mu päikesekiir. Mul on väga hea ja toetav perekond ning mu sõbrad on samuti suurepärased. Ma olen nii tänulik nende inimeste eest, keda elu on mulle saatnud. Vahepeal laiutan käsi ja imestan: kuidas ma olen neid küll ära teeninud,» sõnas Aaslaid.

«Teiseks oluliseks inspiratsiooniallikaks on kindlasti muusika. See on olnud nii juba väikesest peale. Muusikast leian alati need õiged asjad...helid lähevad südamesse ja nad hakkavad koos verega voolama. Kõik vastused on seal olemas! See on lahe ja maagiline kogemus. Olen mõelnud, et mil moel saab muusika nii palju erinevaid asju teha? Kui olen vihane...siis elan selle saatel end välja. Kui on hea tuju, siis muusika võimendab seda. Kui on kurb olla, siis nutad koos artistiga,» lisas ta.

Kuidas Aaslaid aga oma akusid laeb? «Olen hea meelega laisk! Kasutan alati võimalust, mil saan endale öelda: sa väärid seda või, et sa ei jaksa ju praegu...miks sa siis teed. Diivan, tekk, Netflix - naudin ja lülitan end nende saatel täiesti välja. Usun, et paljud teevad seda. Meie mõttemasin ju genereerib koguaeg midagi. Vahepeal on nii hea nautida teiste inimeste tööd ja tunda rõõmu, et uut materjali toodetakse,» sõnas ta.

«Aga kindlasti käin ka looduses. Vahepeal tundub muidugi ka metsa minemine suur töö olevat...sest, kui aku tühi, siis on aku tühi. Aga siiski, mulle meeldib looduses olla,» lisas ta.

Aaslaid tõdes, et märkab end tihti tuleviku pärast muretsemas ja see mõte omakorda toob ta rohkem tagasi tänasesse päeva. «Heitlen selle tuleviku hirmuga. Seepärast, ei tahagi liiga palju tuleviku peale mõelda. Tõenäoliselt on see viga, sest inimene peab ju ikka tegema ettevalmistusi homseks,» rääkis ta.

«Kõige parem on aga elada just praegusel hetkel, minna edasi päev korraga ja võtta asju nii, nagu nad täna on. Esiteks, homme ei ole ju garanteeritud ja eilne päev oli juba ära. Täna on ainult see, mis on. See on eriti kasulik mõte praegusel hetkel, natuke peab suutma end välja lülitada. Bändikaaslane Philip ütleb hästi: pool tundi korraga! See on super aeg, nii palju jõuab selle aja jooksul muutuda või ka ära teha,» mõtiskles Kristel Aaslaid raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast».

Kuula Kristeliga tehtud täispikka intervjuud SIIN: