Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa julgustab meid kõiki rohkem teretama. Mil moel võib nii lihtne samm oli kasulik meie igapäevasele meeleolule?

«Suhteid meie ümber tuleb tugevdada, eriti praegusel ajal. On hea üksteisega ühenduses olla. Teretamine on kõige esmasem ja lihtsam asi, millega me saame teistele inimestele anda märku, et me tunnustame nende olemasolu ja oleme nende suhtes sõbralikult meelestatud,» sõnas Peaasi.ee juht.

Me ei saa iseenda ümber toimuvat kontrollida. Eriti täna, mil pingelised ajad toovad endaga kaasa muret ja ärevust. Mil moel me saame nende negatiivsete emotsioonidega toime tulla? «Hetkel on oluline hoida oma pea selge, ikka selleks, et tegutseda ja vastu võtta mõistlikke otsuseid. Üheks heaks abimeheks on see, et ole koos oma lähedastega ja jaga nendega oma tundeid. Kutsu ellu ka positiivseid tegevusi ning kogemusi,» soovitas Oidermaa.

«Säilita igapäevane rutiin ja tee neid asju, mida sa tavapäraselt teed. Liigu, söö korralikult ning puhka end välja. Ka lõõgastumine on oluline. Veel üsna hea nõuanne - proovi end välja saada pidevast uudistevoost, teinekord võib see asjatut hirmu ja ärevust üleval hoida. Arusaadav on see, et me peame olema maailmauudistega kursis, kuid me ei pea koguaeg infovoo sees olema,» lisas ta.

Mille alusel saad aru, et muretsemine hakkab juba kehale ja vaimule liiga koormavaks muutuma? «Kui sa ei saa enam õhtuti uinuda või hommikul ärkad väga vara taas oma muremõtetega. Ohtlik märk on ka see, kui sa igapäevastele asjadele enam keskenduda ei saa. Ärevus toob endaga tihti kaasa ka söögiisu puudumise. See olek võib mõjuda ka kehale: süda taob ja sul on pidev ohutunne. Kui sellised tunded pidevalt peale tulevad, siis peaks midagi ette võtma, et oma enesetunnet parandada,» lisas Oidermaa.

«Enda vaimset vastupanu võimet tuleb tugevdada ning toetada. Kui sa oled ise tugev ja asjalik, suudad sa ka teisi aidata ning neile toeks olla. Kindlasti aitavad siinkohal erinevad positiivsed emotsioonid. Ma ei ütle, et koguaeg peaks olema rõõmus ja õnnelik, kuid saab ka näiteks lootuse, inimväärikuse ning vapruse tunnet kogeda. Ka need on praegusel ajal väga tähtsad tunded,» sõnas naine.

Oidermaa tegi juttu ka sellest, mil moel kajastada Ukraina seotud teemasid lastele. «Laste käest tasuks küsida, mida nad on selle teema kohta juba kuulnud ja millised on nende endi mõtted. Sellest lähtuvalt saad pakkuda neile enda poolt selgitusi. Võiksid jääda konkreetsete faktide juurde ning mitte juurde panna hirmutavaid tulevikuennustusi. Nii tõmbad lapselt ärevust maha ja saab temagi oma igapäevaste tegemiste ning kohustustega paremini hakkama,» lisas ta.

«Peame olema üksteisele toeks ja seejuures toetama ka oma Ukraina sõpru. Läheme oma igapäevaeluga edasi. Raske on vaadata, mis Ukrainas toimub, kuid meie peame jätkama oma asjadega, kõige sellega, mis on meile tähtis. Lastele on kusjuures väga oluline, et nad saaksid koos olla oma sõpradega ning teha nendega koos midagi toredat - see on nende elu ja toimetuleku jaoks väga tähtis,» rääkis ta.

Oidermaa lisas, et keerulises olukorras on täiskasvanute eeskuju kodus äärmiselt tähtsa kaaluga. «Lapsed vaatavad suurte poole, nad teevad järgi ja võtavad meie käitumisest õppust. Nii heas kui ka halvas mõttes,» sõnas spetsialist raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Soovitusi ja juhiseid peaasi.ee keskkonnast.

Kuula intervjuud SIIN: