«Mina leian, et elu tasub alati võimalikult lihtsana hoida. Kui pole koolivaheajaks tehtud suuremaid reisiplaane, siis rännakuid saab teha ka ju siin samas, Eestimaal. Isegi mõttelisi, oma kodus,» rääkis Merle Liivak raadio Elmar hommikuprogrammis.

Liivak on ema kolmele lapsele. Kogenud pereinimesena jagas ta nõuandeid, millised tegevused lastele palju rõõmu ja tegutsemislusti valmistavad. «Kui nimekirja kokku panin, siis mõtlesin eeskätt heade harjumuste peale. Need on lihtsad ja neile saab rohkem keskenduda just koolivaheajal, kuid need võiksid hiljem kooliaega kaasa tulla,» lausus ta.

«Esimene mõte - tekitame mõnusat lugemisharjumust. Sa ei pea minema reisile, et kogeda teisi maid, imelisi lugusid ja uusi kultuure. Selleks, et saada uusi ägedaid elamusi, piisab täiesti raamatu kätte võtmisest,» sõnas ta.

Liivak andis nõu, mil moel noori rohkem raamatutega kokku viia. «Usun, et see on paljudes peredes üsna tore väljakutse. Eriti tänapäeval, kus ümberringi on palju vingeid võistlejaid...just need, mis meenutavad ekraani. Mind inspireerib selle situatsiooni juures just kooslugemise mõte,» lisas ta.

«Mu lapsed käivad vastavalt 2., 3. ja 5. klassis, kuid neile endiselt meeldib lugusid ka kuulata. Koos lugemist võib teha näiteks nii, et võtta raamatut kätte kamba peale - üks loeb lehekülje ja siis võtab üle järgmine. Või siis saab ka nii, et lapsevanem alustab ja edasi loeb laps. Selline tegevus annab hoogu ja innustab. See aitab luua ühise läheduse hetke ja kauni rännaku,» soovitas Liivak.

Pereema soovitas esimesena sammuna väga lihtsat ettevõtmist - siruta käsi lihtsalt riiuli poole. «Ja juba saad hakata pihta! Veel üks hea mõte, hetkel on käimas raamatukogude aasta - minge koos lastega raamatukokku. Minge koos ja uurige seal riiulite vahel. Tehke sellest mõnus ühine sündmus,» rääkis ta.

«Üks hea asi, mida me koroonast kaasa saime, on paindlik tööaeg. Töö ei pea olema enam igal hetkel kontoris. Ka vaheaeg võib olla see periood, mil saab töö- ja pereelu paindlikumalt ühendada. Just selle eesmärgiga, et lapsed ei pea üksi enam kodus olema. Kui vanem on kohal ja pühendab oma lapsele hommikul ja õhtupoolikul kasvõi viisteist minutit, on see juba koosolemine. Muidugi, alati võib lapse ka linnalaagrisse saata, kuid lapsel ei pruugi selleks energiat olla. Ka laps tahab puhata ja veeta oma vaba aega,» lisas ta.

Põneva teemana tõi Liivak välja ka lapse juhitud mängimise. «See on põnev ja üsna hiljuti avastatud formaat. Tervise Arengu Instituudil on vinge vanemlusprogramm, mille nimi on imelised aastad. Olen ise nendel koolitustel käinud ja seal käsitleti lapse juhitud mängimise temaatikat. Teisisõnu, laps ise ütleb, mida ta tahab sinuga mängida. Mitte nii, et ütleb lapsevanem, mida me hakkame nüüd tegema. See toimib nii hästi on ja tõeliselt teraapiline tegevus nii lapsele kui ka lapsevanemale,» lausus Liivak.

«Kolmanda teemana toon välja ühise toidu valmistamise. Ka see on võimalus, kuidas kodus «reisida ja rännata». Kui teeme kodus sushit, siis mõtteliselt reisime Jaapanisse. Kui valmistame pastat, siis oleme omadega Itaalias. Ka see on tore ühine tegevus,» sõnas ajakirja EMA peatoimetaja raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kogu ägedaid mõtteid ja kuula täispikka intervjuud SIIN: