teisipäev18. juuni 2024

Jüri Pihel: telekanalit juhtides pead suutma sõnastada selle, mida sa tegelikult tahad

27. aprill 2022
Autor
Raadio Elmar

Jüri Pihel on teleekspert, kes panustanud kohaliku meediavaldkonna arengusse juba aastakümneid. Mees käis külas raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast» ja tegi juttu valdkonna põnevatest telgitagustest. Kuidas sünnib hea programm? Mil moel saab ebaõnnestunud saadete vaatamine olla kasulik tegevus ja millised on telemehe kõige meeldivamad väljakutsed? Intervjuud viis läbi Henri Laumets. Kuula ja loe lähemalt SIIN!

Kogenud telemees Jüri Pihel avaldas, et vaatab televisioonist hea meelega ja valimatult kõike. «Tõesti, vaatan läbisegi! Ja kindlasti ka erikeeltes ja erimaades tehtud televisiooni - isegi siis, kui ma ei saa sõnagi aru. On isegi õige öelda, et kõige parem on uut meelelahutussaadet vaadata just tundmatus keeles. Kui see tundub isegi sellisel viisil huvitav, siis tõenäoliselt on see väga hästi tehtud,» märkis ta.

«Olen paar meelelahutussaadet Eestisse just eelpool mainitud viisil toonud. Üks nendest oli «Eestimaa uhkus». Nägin esimese versioonina selle prantsusekeelset pilti, aru saamata, mis seal päriselt toimus. Hakkasin küsima ja uurima, vaatasin ka inglisekeelse saate ära ning otsustasin, et seda me teeme Eestis ka,» sõnas mees enesekindlalt.

Pihel avaldas, et vaatab teletoodangu seast kindlasti ka halbu saateid. «Tuleb ette, et teinekord kahjuks isegi piinan end selle ettevõtmisega! Viimased kakskümmend aastat olen õpetanud tudengeid ning olen olnud ka programmide ostja. Telekanalit juhtides sa pead suutma sõnastada selle, mida sa tahad. Kas sa räägid siis tudengitele või saateprodutsentidele...sa pead tegema kanalipoolse, piisavalt üldise ja samas ka konkreetse pakkumise. Ehk siis, me vajame sellesse päeva, sellesse aega, sellesse kanalisse just niisugust asja. Tudengitele sa muidugi päris nii täpselt ei ütle, aga ikkagi,» märkis ta.

«Seega, võime kõike sõnastada ja tellida tuleb sellest, et sa oled näinud nii häid kui halbu asju. Sa pead suutma analüüsida, kus on olnud ebaõnnestumised ja miks mõned asjad jällegi töötavad nii hästi. Hästi lihtne analoogia on vaadata näiteks telereklaame ja neid ma jälgin muidugi huvi ning rõõmuga! Tore on vaadata, kui tehakse lihtsalt suurepärast kunsti. Samas, väga huvitav on jälgida ka seda, kui keegi on valmis saanud asja, mis ühteaegu esteetiliselt äge ning müüb edukalt nii toodet kui selle väärtuseid,» selgitas Pihel.

Ekspert rääkis, et head telesaated ja sarjad on nagu pärlid - kõik on hästi paigas. «Sellel aastal on olnud kõige suurem õnnestumine «Ma näen su häält». Kuigi kõik on uus ja palju on olnud katsetamisi, siis tervik on suurepärane. Ja muidugi - saatejuht Piret Laos on imeline! Hea näide sellest, kuidas inimene pole lihtsalt nurga tagant välja hüpanud. Ta on harjutanud kümmekond aastat raadios, mitu aastat pea igal õhtul otsesaates televisioonis ja siis ta tuleb ja realiseerib end täiusliku saatejuhina. Seda rõõmu pole palju...aga kui seda tuleb, siis küll on tore kogeda,» lisas ta.

Millised on Piheli hinnangul saadete tootmise juures aga kõige huvitavamad väljakutsed? «Eks iga asja tootmine on pikk ja keeruline teekond. Ükski saade ei tule nii, et sul sünnib lihtsalt tore idee. Üks on kindel, ma pean alati sisimas ära tundma selle, kas konstruktsioon töötab. Ja kas inimesed on vastaval ajal just selles meeleolus, et tahavad just seda tüüpi asja vaadata. Kõik algab alati ju auditooriumist. Teiseks pean olema veendunud selles, et konstruktsioon on teostatav - kas see tuleb välja nii tehnilises kui ka loomingulises võtmes. Uut asja tehes on keeruline kõike kokku jooksutada. Kuid kui see ühel hetkel õnnestub, on rõõm muidugi väga suur,» märkis ta.

«Eestlane vaatab täna paljusid saateid seetõttu, et aeg on selline. Päris kindlasti on täna uudiste aeg. ETV töötab oma vanade hiigelaegade reitingutes. Isegi kui inimene ei taha päevakajalisi saateid vaadata, siis sisemine sundus sunnib ikkagi maailmasündmustega kursis olema. Mida keerulisemad ajad, seda rohkem seda tüüpi saated lendavad. On olnud aeg, mil «Aktuaalne Kaamera» on olnud reitingute põhjal Eesti kolmas uudistesaade. Täna on see kaugelt ja pikalt esimene. Ka Kanal 2 «Reporter» toimib hiilgavalt, üle mitme aasta teeb see taas väga kõrget reitingut,» rääkis Pihel.

Mees lisas, et auditoorium vajab mõistagi erilaadi sisu. «Mingisuguse hulga ajast üritab inimene olla ratsionaalne ning tarbida seda, mis tundub olevat õige ja vajalik. Ja siis paar tundi selle keskel vajab ta kindlasti ka puhast ning head meelelahutust,» lisas ta.

«Veel kakskümmend aastat tagasi oli kogu elanikkond oluliselt noorem. Täna on elanikkond märkimisväärselt vanem ja inimesed vananevad koos oma kanaliga. 2006. aastal nägi 65% eestlastest peamiselt vaid kolme telekanalit - ETV, Kanal 2 ja TV 3. Täna näeb pea kogu Eesti televaatajate hulk mitukümmet kanalit. Noorte vaatamisaeg jaguneb väga paljude kanalite vahel, lisandunud on mitmed voogedastusplatvormid. Kuid need päris vanad inimesed, nemad vaatavad ikka ETV'd,» selgitas Pihel.

Tunnustatud produtsent lisas, et uusi saateid on lihtne lennutada vaadatavuse TOP 10'sse, kuid on mitmeid nüansse, millega peab laiemas plaanis arvestama. «Just kommertskanali kohalt, alati peab arvestama, kes on sinu reklaamklient. Ja kes on see vaataja, keda just reklaamiandja vajab. Reklaamklientide rahast me ju elame. Üks on kindel, nad vajavad vaatatajate hulka ka nooremaid inimesi. Seetõttu, me ei saa minna vaid reitingut püüdma. Siinkohal saan rääkida just Kanal 2 näitel,» rääkis ta.

Täna on Eesti teleturul populaarsust kogumas erinevad reality-showd. Pihel lausus, et joomise ning pidutsemisega seotud tõsielusaadetel ta kauget tulevikku ei näe. «Eks see elu käib mööda spiraale. Meil pole stuudio-mälumänge olnud juba aastaid. Eelmisel hooajal tõime aga turule «Kui vana ma olen?» ja «Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema». Ka «Kuldvillak» teeb üle paljude aastate lausa hämmastavaid reitinguid - inimesed vaatavad seda saadet rohkem kui kunagi varem! Mingi aeg on taas tagasi tulnud. Ma arvan, et «joodik-reality» eluiga on üsna lühike - sellist televisiooni tehakse mujal maailmas vähe ja see jääb kaugele niši kanalitesse,» sõnas mees.

«Kui sa kutsud reality-saatesse noori viisil: tule, me anname sulle veidike raha ja sa saad mega kuulsaks...eks ikka naiivne rumal laps läheb ja lööb kaasa. Ma siiralt loodan, et kvaliteetsete reality'te tulek on veel ees. Kas me nüüd suudame ja jaksame toota «Survivor'it»...ma ei tea, see on väga kallis. «Naistevahetust» ma ilmselt tagasi ei tooks, kuid tõsielusaadet «Maamees otsib naist» igatsen küll tagasi. Sellest viimasest ettevõtmisest on möödas on 15 aastat, maamehed ja maanaised pole ju enam need, kes nad siis olid,» muigas teletegija.

Rääkisime ka Eesti telemaastiku parimatest tegijatest. «Eestis on väga häid tegijaid! Ma leian, et siin tehakse üldse paremat televisiooni, kui nii väike riik peaks saama. Kõige rohkem on meil aga puudu headest režissööridest, sellisest, kes on võimelised häid lugusid jutustama. Kõik kes tahavad õppida seda ala - teadke, et see perspektiiv on Eestis väga suur,» märkis Jüri Pihel saates «Mitte ainult muusikast».

Jüri Pihel rääkis saates põnevatest kogemustest, unistustest ja tulevikuplaanidest. Kogenud produtsent loetles ette ka parimatest parimad nimed meie telemaastikul. Kuula saadet SIIN:

Show image
Mitte ainult muusikast
27. aprill 2022
Author
Raadio Elmar