Suure hoolega valminud loost rääkis Ines nii: “Esimesel kuulamisel on see võib-olla klassikaline armastuslugu, sest enamus minu laule ju räägivad armastusest. Meie enda jaoks on seal veel teine tasand, kuna lauluteksti algse versiooni kirjutas sel kevadel meie seast lahkunud hea sõber Arch Veimer ja kuna refrään jäigi tema tekstina loosse, siis on seal veel teine mõõde, mis annab sellele igavikulisuse ning mingi teise sügavuse veel juurde.”

Lauljanna tunnistas, et taevas lummab teda eriti et augustiöödel, kuid ka praegu tasub ülespoole vaadata, sest sealt leiab iga päev ja iga hetk midagi uut. Elu väljaspool meie planeeti peab Ines hoomamatuks teemaks, ent arvab, et kui pikemalt mõtlema hakata, siis saabki aru, kui tähtis on iga oma hetke ja päeva nautida.

Kuula siit, miks jääb Ines kosmosesse lendamise osas kahevahele: