Raadio Elmar
Helivõlur Martin Kikas: eduka koostöö aluseks on inimeste tundmaõppimine
13. oktoober 2021
Martin Kikas on mees, kelle juures Ö Stuudios käivad muusikat salvestamas mitmed eesti artistid. Seekord salvestas raadio Elmar saatejuht Priit Rand seal järjekordse episoodi saatesarjast Ikigai.
Martin Kikase tee muusika juurde algas 2000ndate alguses. Noored inimesed teevad ikka bändi ning selle juurde käiv salvestamine tundus talle huvitava ja põneva maailmana. Oma kujunemisteed kokku võttes ütleb Martin, et ta on iseõppija ja selgitab: «Kui on ükskõik mis valdkonna vastu sügav huvi, ei ole piire, mida teha või milliseid oskuseid omandada. Aega on siia pandud palju, üleöö pole juhtunud midagi.»
Martin Kikas arvab tagasihoidlikult, et ta ei ole ise suurem asi pillimees, ometi suudab muusikalisi mõtteid väljendada keelpillidel, klahvpillidel ja rütmipillidel. Kõige rohkem mängib ta kitarri, aga ei tegele sellega igapäevaselt. Seevastu on tal olemas oma tööks vajalik terav muusikaline taju ehk teadmised, kuidas pillid võivad ja saavad kõlada.
Muu hulgas märkab Martin Kikas, et töö muusikatootmis- ja produktsioonimaailmas on katkematu iseloomuga. Näilise puhkuse ajal käib stuudiotes töö ja kui stuudios vaikne, siis käib elu kontserdilavadel. Ehk aasta päris algus on hõredam ja siis leiab aega ka puhkamiseks.
Mitmed eesti artistid on leidnud tee Ö Stuudiosse: Super Hot Cosmos Blues Band, Mari Kalkun, Genka, Gameboy Tetris, Jaan Pehk, Kalle Sepp, Rita Ray ja teised. Eduka koostöö aluseks on Kikase kogemuse kohaselt natuke põhjalikum kui põgusa tutvuse laadne suhtlus: «Olen jätkuvalt avatud erinevate inimeste tundmaõppimiseks, sest looming on hästi personaalne asi.»
Töö tehes on Martin Kikas just see inimene, kes protsessi alguses asetab õiged mikrofonid õigesse kohta ja juhib signaalid läbi parimate võimalike ahelate salvestusseadmeni. Sel teel võib teha palju vigu, aga võib teha palju ka õigesti. «On vaja veidi kõhtunnet, sest võita ja kaotada on väga palju,» selgitab Kikas, et edukaks toimimiseks on vaja hankida kogemusi.
Teine pool tema tööst on produtsendi ülesanded - protsessi saab juhtida anonüümselt või otseselt ning nende kahe vahel valida võib olla keeruline, sest muusikud on tundlik seltskond. Tuleb jälgida, et säiliks tööhoog ja ei laskutaks liigsetesse detailidesse, sest salvestus on energiatnõudev: «Kiire võtteenergia on hea, seda pole kulutatud ja inimesed on värsked.» Laias laastus ongi loo valmimise köögipoolel kaks suurt osa: preproduktsioon ehk eelhäälestus ja salvestamine ning postproduktsioon. Postproduktsioonis toimub juba salvestatud maetrjali töötlemine, tehniliste vigade remontimine ja veel rida asju, millest keegi rääkida ei taha. Mitte saladuste hoidmise mõttes, aga ainult kõnes ei ole kõiki produtsendi töös vajaminevaid oskuseid ja nippe lihtsalt võimalik edasi anda. Kui laias laastus on kokkulepe olemas, missuguse tulemuseni tegevus peab välja viima, siis on töö stuudios nauditav. Kui visiooni ei ole, tulevad need jutud, et «istusime mitu päeva stuudios».
Tunnustused helirežissööri ja produtsendi tööle võivad olla erinevad. Martin Kikase sõnul on tal näiteks juhtunud, et kiidetud album jääb endal kripeldama ja kohe pärast väljaandmist ei suudagi seda ise kuulata. Kõige rohkem rahuldust pakuvad helivõlurile naturaalselt valmis saavad lood, kus pealtnäha ei ole mitte midagi tehtud ja artist on jäänud selleks, kes ta on, aga kuulaja saab ka aru. «Seda ei ole lihtne saavutada, kuid isiklikus plaanis läheb süda soojaks, kui midagi taolist saab tehtud,» ütleb Martin Kikas.
Kuula intervjuud SIIN:
Ikigai
13. oktoober 2021