Täpselt aasta tagasi haaras ta esimest korda terveks nädalaks hommikusaate mikrofoni ning sai seepeale ka lähedastelt julgustavat tagasisidet. «Kodus öeldi mulle isegi lausa spetsialisti enda poolt, kelleks tavaliselt igal mehel on naine, et sa sobid raadiot tegema küll,» meenutab Dvinjaninov, kellel on raadiotöö kogemuse kohta jagada nii naljakaid seiku kui ka tõsisemaid tähelepanekuid.

«Varajane ärkamine kindlasti minu lemmikute hulka ei kuulu ühestki otsast ja mitte kunagi,» tunnistab ta. Näitleja tõdeb siiski, et igal kogemusel on oma positiivne külg, ja meenutab, et Elmari otse-eetrisse sõitmine pakkus talle ainulaadseid elamusi. «Esimene hommik Tartusse sõites oli kummaline – mõtlesin, et mis nüüd on juhtunud, kas öösel on olnud mingisugune tulnukate rünnak ja kõik teised inimesed on ära viidud,» naerab Dvinjaninov, viidates haruldaselt tühjadele teedele, mida ta kohtas hommikutundidel Tartusse sõites.

Üks meeldejäävamaid hetki eelmisest kogemusest oli Elmari hommikune rituaal, mis näitlejat esialgu üllatas: «Ma nagu ei teadnud, et enne kui saade algab, siis tõusevad Elmari saatejuhid pidulikult laua tagant püsti, vaatavad pühalikult üksteisele otsa ja laulavad Elmari hümni. See oli nii tore, et ma tundsin ennast natuke veidralt selles situatsioonis, aga tegelikult oli see väga-väga tore, natukene naljakas, aga tegelikult ideoloogiliselt ka väga kihvt.»

«Elmari stuudios on lihtne – ma armastan neid inimesi, kes seal ümber on,» räägib ta, viidates saatejuhtidele Tiiu Sommerile ja Lauri Hermannile, kelle töötegemist ja sõbralikkust ta väga hindab. «Mõlemad nad on minu meelest üliprofessionaalsed. Nad on ülisõbralikud, üliheatahtlikud ja mitte ainult kuulaja ees, vaid ka minuga ja omavahel hästi ühtehoidvad.»

Loe täispikka artiklit Elu24 portaalist!