Infotehnoloogiast ja füüsikast huvituv Kiiranen peab hea tervise saladuseks füüsilist aktiivsust. «Hoian oma tervist sellega, et teen sporti! Viibin palju värskes õhus. Ega seal mingit muud saladust polegi. Ilmselt aitavad ka geenid kaasa,» tunnistas ta raadio Elmar saates «Ikigai».

Mehel on füüsikaalane haridus, kuid igapäevaselt töötab ta hoopis Tartu Ülikooli infotehnoloogia peaspetsialistina. «Üheksakümnendate alguses olid keerulised ajad. Lapsed olid väikesed ja otsisin paremat teenistust. Seetõttu otsustasingi minna edasi IT valdkonna peale. Aga mitte midagi ei toimunud juhuslikult. Töötasin ühes asutuses, kus puutusin kokku matemaatika programmiga Maple. Füüsikaalased arvutused olid pooleli ja see programm aitas mind väga palju. See oli tõeline valgustumine! Nii olengi aastast 1999 töötamas Biomeedikumis ja just infotehnoloogia alal,» märkis ta oma karjäärimuudatuse teemadel.

Kiiraneni hobiks on aga alpinism. Ta on ligikaudu kakskümmend aastat olnud Alpiklubi Firn liige. Mees vallutas üle 7000 meetrise Lenini mäetipu, olles ise 63-aastane. Veidi hiljem oli ta aga veelgi kõrgemal - Shomoni tipus, mis asub Pamiiri mäestikus. «Sealt veel 500 meetrit edasi ja algab juba surmatsoon...8000 meetrit! Inimene seal ilma lisahapnikuta kaua vastu ei pea,» rääkis mees ja lisas, et mägede vallutusi järgnes sealt edasi veel hiljemgi.

«Eks alpinismiga tegelemise ajal on olnud ka raskemaid hetki, isegi üks kergemat sorti õnnetus on ette tulnud. Kuid nendest situatsioonidest inimene lihtsalt õpib. Kui alati oled edukas - ega sa suurt ei omanda. Tuleb osata leppida raskete situatsioonidega ning ikka positiivne olla. Olen olnud olukorras, kus mäe tipust jäi vaid 200 meetrit puudu. Sõbrad tulid juba vastu ja otsustasin, et lähen nendega alla kaasa. Ega see mägi kuhugi kao - küll ma kunagi sinna jõuan,» rääkis Kiiranen.

Mees jagas, mis on tema positiivse ellusuhtumise võti. «Kogu aeg peab olema ideid, kuhu järgmiseks minna! Näiteks, kui juhtus õnnetus aastal 2007...ma mõtlesin sellele, kuidas ma saan infot oma järgmise retke jaoks! Alati tuleb ette vaadata, teha tulevikuplaane - siis ka kõige raskem hetkeseis pole enam nii hull,» muigas ta.

Mida soovitab kogenud alpinist teha siis, kui jätkamiseks puudub jõud? «Siis tuleb korraks taanduda...koguda jõuda ja üritada veidi hiljem uuesti. Tuleb aega varuda ja mitte jäärapäiselt ülespoole rühkida, eriti kehtib see mägedes. Olen isegi vigu teinud, ka lihtsamatel mägedel. Alati tuleb edasi minna paraja tempoga. Õnneks nii raske pole mul kunagi olnud, et enam hiljem tagasi mäele ei tahaks,» sõnas ta.

«Alpinism on mulle olnud hea õpetaja, tänu sellele oskan olla alandlik. Nii looduse, ühiskonna kui ka elu paratamatuste ees. Mitte, et ma pidevalt taanduks, lihtsalt oskan võtta endale mõtlemisaega, et sobival hetkel uuesti teha. Küsimus on ajas,» rääkis mees.

Põline matkaja tunneb rõõmu oma hobide üle ja ta leiab, et see on oluline elu osa. «Ma leian, et on huvitavam elada, kui sul on põnevad hobid. Elame ju vaid üks kord. Kui vaid töö ja kodu vahel rühkida, siis see mind ei rahuldaks. Füüsikuna on mul uudsuse vajadus...ma otsin looduses seaduspärasust. Ka mägedes on sarnane tegevus - pean tegema mõistlikke otsuseid. Kuid hobisid on mitmeid, ei peagi alati kõrgmägedesse minema. Näiteks, mulle meeldib ka Eestimaal matkata, siin on palju ilusaid kohti. Lisaks sellele, ka suusatamine on mulle südamelähedane,» sõnas Kiiranen, kes on ühtlasi ka Tartu Suusaklubi asutajaliige.

Millised on olnud kogenud alpinisti meeldejäävamad reisiseiklused? Mis vahe on mägimatkamisel ja alpinismil? Mida teha siis, kui eluteel tuleb ette takistusi? Kuula täispikka saadet SIIN: